Audiitori arvamus on vajalik kui osade või aktsiate eest tasutakse mitte rahas, vaid varaga. Kui mitterahalise sissemakse väärtus ületab 40 000 krooni või kui kõik mitterahalised sissemaksed moodustavad kokku üle poole osakapitalist, peab mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist kontrollima audiitor. Varaks võib olla nii materiaalne ese (näit. auto, arvuti, mööbel) kui ka varaline õigus (näit. laen) jpm. Mitterahalise sissemakse hindamisel kontrollib audiitor, kas varale on võimalik pöörata sissenõuet ja kas vara on rahaliselt hinnatav.

Mitterahalise sissemakse hindamise kord nähakse ette põhikirjas. Kui eseme hindamiseks on olemas üldiselt tunnustatud eksperdid, tuleb mitterahalise sissemakse ese lasta hinnata neil. Audiitor ei hinda mitterahalise sissemakse eseme väärtust vaid kontrollib läbiviidud hindamist ja avaldab omapoolse arvamuse, kas sissemakse hindamine vastab Äriseadustiku nõuetele. Mitterahalise sissemakse väärtuse hindamisel võetakse aluseks hinnatava asja või õiguse harilik väärtus. Mitterahaliseks sissemakseks ei saa olla teenus, tehtav töö ega asutajate tegevus asutamisel. Osanik peab teatama kolmandate isikute õigustest mitterahalisele sissemaksele.

Mitterahalise sissemakse ebaõige hindamisega tekitatud kahju eest vastutavad seda hinnanud isikud ja hindamist kontrollinud audiitor solidaarselt. Kahe aasta jooksul osaühingu äriregistrisse kandmisest võib osaühing osanikult või temaga samaväärset majanduslikku huvi omavalt isikult lepingu alusel omandada vara, mille väärtus ületab 1/10 osakapitalist, ainult osanike otsusel. Sellist vara tuleb hinnata kui mitterahalist sissemakset.

.